Mis on coaching?
Coaching on eesmärgile suunatud ja struktureeritud koostööprotsess, kus coach toetab klienti tema enda eesmärkide sõnastamisel ja saavutamisel. Coach ei ravi haigusi ega tegele psüühikahäiretega, vaid töötab olevikust tulevikku suunatud küsimuste, peegelduse ja kokkulepitud sammudega.
Coachingut eristab nõustamisest ja konsultatsioonist see, kelle käes on sisu. Terapeut töötab sageli mineviku, sümptomite ja tervenemisega. Konsultant annab oma ekspertteadmise põhjal soovituse. Coach lähtub eeldusest, et vastused on kliendil endal olemas, ja tema töö on aidata need välja tuua ning tegevuseks vormida.
Coachingu kaasaegne vorm kujunes 1970. ja 1980. aastatel, kui Timothy Gallwey kandis spordipsühholoogia tähelepanekud tööellu ja John Whitmore vormistas neist GROW mudeli. 1995. aastal asutati International Coaching Federation (ICF), mis lõi esimese laialt levinud eetikakoodeksi ja sertifitseerimissüsteemi. Euroopas täidab sarnast rolli EMCC.
Coach ei ole Eestis ega Euroopa Liidus kaitstud kutsenimetus. See tähendab, et coachi kvaliteedi eest ei vastuta riik. Kontroll on kliendi enda käes: milline väljaõpe, milline sertifikaat, kui palju praktikatunde ja milline eetikakoodeks konkreetse inimese taga seisab.
Kes on coach?
Coach on spetsialist, kes on läbinud coachingu metoodilise väljaõppe ja töötab kokkulepitud eetikakoodeksi järgi. Kuna kutsenimetus ei ole kaitstud, on pädevuse peamised mõõdikud väljaõppe maht, sertifitseeriv organisatsioon (ICF, EMCC või ESCÜ), praktikatundide arv, regulaarne supervisioon ja selge kirjalik kokkulepe kliendiga.
Coach ei anna sulle vastust. Ta aitab sul sõnastada selle, mida sa juba tead, ja teha sellest järgmine samm.
Coachingu põhikomponendid
Vastutus jääb kliendile
Coach ei võta üle sinu otsust ega vastutust. Ta vastutab protsessi eest, sina sisu ja tulemuse eest. See on coachingu kõige olulisem erinevus nõustamisest ja konsultatsioonist.
Struktureeritud protsess
Seanss ei ole vaba vestlus. Enamik coache kasutab tunnustatud raamistikku (näiteks GROW: eesmärk, praegune olukord, valikud, tegevus), mis viib jutu mõttevahetusest konkreetse sammuni.
Küsimus enne nõuannet
Coachi peamine tööriist on küsimus, mitte soovitus. Eesmärk on avardada kliendi enda nägemust olukorrast, mitte asendada seda coachi omaga.
Kokkulepe ja konfidentsiaalsus
Professionaalne coaching algab kirjalikust kokkuleppest: eesmärk, seansside arv, hind, tühistamistingimused ja konfidentsiaalsus. Kui coachingut maksab tööandja, lepitakse eraldi kokku, mida talle raporteeritakse.
Mõõdetav eesmärk
Coachingu edu hinnatakse kliendi enda sõnastatud eesmärgi järgi, mitte üldise heaolutunde järgi. Just eesmärgi saavutamises näitavad uuringud coachingu kõige tugevamat mõju.
Piiri tundmine
Pädev coach tunneb ära, millal teema ületab coachingu piiri (depressioon, ärevushäire, trauma, sõltuvus, kriis) ja suunab inimese psühholoogi, psühhoterapeudi või arsti juurde.
Coachingu vormid
Individuaalne coaching
Üks-ühele töö oma eesmärgi, valiku või muutusega. Kõige levinum vorm.
Juhtimis- ja tippjuhi coaching
Töö juhirolli, otsustamise, meeskonna ja enesejuhtimisega. Sageli tööandja rahastatud.
Meeskonna- ja grupicoaching
Coach töötab terve meeskonna või grupiga korraga, fookuses on ühine eesmärk ja koostöömuster.
Elu- ja elustiilicoaching
Töö igapäevaelu valikute, harjumuste, tasakaalu ja suuna leidmisega väljaspool tööd.
Coaching veebis
Videokõne kaudu toimuv seanss. Coachingus on see levinud ja ei eelda füüsilist kohalolekut.
Coachi väljaõpe ja sertifikaadid
Kuna riiklikku nõuet ei ole, on sertifikaat peamine kontrollitav kvaliteedisignaal. Kolm nimetust, mida Eestis kõige sagedamini kohtad, on ICF, EMCC ja ESCÜ. Kõik kolm eeldavad nii õppetunde kui tõendatud praktikat, mitte ainult kursuse läbimist.
- 1
ICF ACC (Associate Certified Coach)
Vähemalt 60 tundi coachingu-spetsiifilist õpet, 100 tundi coachingu praktikat, mentorcoaching, salvestatud seansi hindamine ja eksam.
- 2
ICF PCC (Professional Certified Coach)
Vähemalt 125 tundi õpet ja 500 tundi praktikat. Eestis kõige levinum tõsiseltvõetav tase kogenud coachi juures.
- 3
ICF MCC (Master Certified Coach)
Vähemalt 200 tundi õpet ja 2500 tundi praktikat. Rahvusvaheliselt kõrgeim ICF tase, Eestis harv.
- 4
EMCC EIA neli taset
Euroopa erialaühingu akrediteering: Foundation, Practitioner, Senior Practitioner ja Master Practitioner. EMCC hindab lisaks tundidele ka refleksiivset praktikat ja supervisiooni.
- 5
ESCÜ kvaliteedisüsteem
Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu oma kvaliteedisüsteem kirjeldab superviisori ja superviisor-coachi tasemeid 6, 7 ja 8. See on ühingu sisene süsteem, mitte riiklik kutsetunnistus.
- 6
Supervisioon
Kogenud coach käib ise regulaarselt supervisioonis, kus tema tööd vaatab üle teine spetsialist. Selle olemasolu on mõistlik küsida.
- 7
ISO 24065
Rahvusvaheline juhendstandard coachingu-teenuse osutamiseks (kokkulepe, rollid, pädevus, eetika, konfidentsiaalsus). Standard puudutab teenust, mitte inimese litsentsi.
Eestis ei ole coachi riiklikku kutsestandardit. Kutsekojas coachi kutset ei ole ja ükski organisatsioon ei anna coachile riiklikku kutsetunnistust. Kõik ülaltoodud on erialaorganisatsioonide vabatahtlikud kvaliteedimärgid. Nende puudumine ei tähenda automaatselt halba coachi, aga nende olemasolu on ainus asi, mida saad kõrvalt kontrollida. Tähelepanek Kutseregistri kohta: sealsed ingliskeelsed kirjed sõnaga „Coach“ tähistavad enamasti sporditreenerit ja need ei tõenda personaalse ega professionaalse coachingu riiklikku kutset.
Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing (ESCÜ)
ESCÜ on Eesti supervisiooni ja coachingu erialaühing, mis koondab valdkonna praktikuid, hoiab eetikakoodeksit ja kirjeldab oma kvaliteedisüsteemi. Rahvusvahelisel tasandil tegutseb Eestis ICF kohalik ühing (ICF Estonia, coaching.ee), kellel oli 2024. aasta juuli seisuga 117 liiget, ning Euroopa katusorganisatsioon EMCC.
Oluline täpsustus: ükski neist ei ole riiklik kutseandja. Nad on erialaühingud, kelle liikmelisus ja akrediteering on vabatahtlikud. Nende väärtus kliendile on selles, et liige on end sidunud avaliku eetikakoodeksi ja kaebuste menetlemise korraga.
Korduma kippuvad küsimused
Mis vahe on coachil ja terapeudil?
Mis vahe on coachil ja mentoril?
Kas coach peab olema sertifitseeritud?
Kui palju coaching Eestis maksab?
Kas Tervisekassa hüvitab coachingut?
Kui kaua coachinguprotsess kestab?
Kas coaching päriselt töötab?
Kuidas valida endale sobiv coach?
Mida coaching ei ole?
Allikad
- International Coaching Federation (ICF), sertifitseerimisnõuded
- EMCC Global, pädevusraamistik ja EIA tasemed
- Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing (ESCÜ)
- ICF Estonia, Eesti coachide erialaühing
- Theeboom, Beersma & van Vianen (2014), coachingu meta-analüüs
- Jones, Woods & Guillaume (2016), töökoha coachingu meta-analüüs
- Grover & Furnham (2016), süstemaatiline ülevaade, PLOS ONE
- Eesti Kutseregister (coachi riiklikku kutset ei ole)
*) Coach ei ole Eestis ega Euroopa Liidus kaitstud ega riiklikult reguleeritud kutsenimetus. Coaching ei ole tervishoiuteenus ega asenda psühholoogi, psühhoterapeudi või arsti abi. Evoluna ei soovita ega taga ühtegi konkreetset spetsialisti: Evoluna loob keskkonna, kus saad spetsialisti tausta, väljaõpet ja töömeetodit võrrelda ning teha ise teadliku valiku. Kontrolli alati sertifikaati, küsi tutvumisvestlust ja usalda oma tunnet klapi kohta.







