Skip to content
Evoluna
Tervishoiu ja arstiteaduse valdkond

Arst

Diagnostika, ravi kavandamine ja terviseseisundi jälgimine riiklikult registreeritud arsti juures, kes hindab konkreetsete diagnostika- ja ravimeetodite tõendust, kasu ja riske patsiendi olukorra järgi.

Kliinilise arstiabi olemus ja teaduspõhise meditsiini kujunemine

Arst on ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud ja riiklikult registreeritud tervishoiutöötaja, kelle ülesanne on patsiendi terviseseisundi hindamine, haiguste diagnoosimine, ravi määramine ja haiguste ennetamine. Arst kujundab ja kontrollib diagnostilisi hüpoteese ning sümptomite meditsiiniline põhjus võib selguda kohe, uuringute või haiguskulu jälgimise järel või jääda ebaselgeks.

Arstiteaduse ajaloolised juured ulatuvad Vana-Lähis-Ida, Egiptuse, India ja Hiina varaste ravitavadeni ning antiikaja Hippokratese koolkonnani, mis mõjutas tugevalt Euroopa haigusloo, vaatluse ja kutse-eetika traditsiooni. Tänapäevane lääne teadusmeditsiin on kujunenud järkjärguliselt anatoomia, mikrobioloogia, rakupatoloogia, farmakoloogia ja kliiniliste uuringute toel, kusjuures konkreetsete praktikate tõenduse tugevus on erinev.

Arstil on oma registreeritud kutse ja pädevuse piires õigus panna meditsiinilisi diagnoose, määrata retseptiravimeid, teha protseduure ja koostada raviplaane. Arstiabis lähtutakse võimaluse korral asjakohasest tõendusest ja ravijuhenditest ning hinnatakse sekkumiste kasu, kahju ja ebakindlust ning patsiendi individuaalseid riske.

Arstikutse on Eestis ja Euroopa Liidus rangelt reguleeritud, mis tähendab, et arstina tohib tervishoiuteenuseid osutada vaid Terviseametis registreeritud spetsialist. Tavapärane plaaniline arstivisiit ei ole mõeldud vahetu eluohtliku seisundi või raske trauma lahendamiseks, mille puhul tuleb pöörduda kiirabi või EMO poole. Patsiendil on alati õigus saada arusaadavat teavet ning küsida vajadusel teist arvamust.

Arsti erialane roll ja juriidiline vastutus tervishoius

Arst on akadeemilise kõrgharidusega tervishoiutöötaja, kes kannab seaduslikku vastutust patsiendi diagnostika, raviplaani ja määratud sekkumiste ohutuse eest. Eestis eeldab arstina töötamine kuueaastase ülikooli arstiõppe läbimist, registreerimist Terviseameti riiklikus registris ning eriarstina tegutsemiseks ka mitmeaastase residentuuri sooritamist. Arst lähtub oma töös arstieetikast, patsiendi informeeritud nõusolekust ning tõenduspõhistest kliinilistest ravijuhenditest.

Teaduspõhine arstiabi ei tähenda pelgalt üksiku sümptomi allasurumist ega laboritulemuste mehhaanilist tõlgendamist, vaid patsiendi kaebuste, objektiivsete uuringuandmete ja tõendatud raviviiside sidumist terviklikuks, põhjendatud otsuseks.

Arstliku hindamise, diferentsiaaldiagnostika ja ravi tuumikpõhimõtted

Anamnees ja kliiniline vestlus

Arst selgitab välja sümptomite tekkimise, kulu, varasemad haigused, allergiad, tarvitatavad ravimid ja perekondliku tausta. Põhjalik haiguslugu annab sageli diagnoosimiseks rohkem infot kui üksik laboritest.

Objektiivne kehaline läbivaatus

Arst mõõdab elulisi näitajaid, vaatleb patsienti ning teeb läbivaatuse katsumise, koputluse ja stetoskoobiga kuulamise abil. Läbivaatuse ulatus sõltub patsiendi konkreetsest kaebusest.

Diferentsiaaldiagnostika

Arst kaalub sümptomitele mitut võimalikku seletust, hinnates nende tõenäosust ja ohtlikkust. Diagnoos võib selguda kohe, täiendavate uuringute järel või haiguskulgu jälgides.

Põhjendatud labori- ja piltdiagnostika

Vereanalüüse, röntgenit, ultraheli või MRT uuringuid tellitakse siis, kui tulemus võib muuta raviplaani. Analüüse tõlgendatakse alati koos patsiendi üldise tervisliku seisundiga.

Näidustuspõhine ravi ja ravimid

Ravimeid ja protseduure määratakse kindla meditsiinilise vajaduse korral, arvestades patsiendi riske ja ravimite koostoimeid. Iga tervisemure ei vaja retseptiravimit.

Ennetustöö ja pikaajaline jälgimine

Arst kavandab vajalikud sõeluuringud, vaktsineerimised ja tervisekontrollid ning jälgib kroonilisi haigusi. Arsti ülesanne on selgitada haiguse olemust ja nõustada eluviisivalikuid.

Arstlike erialade ja kliiniliste suundade jaotus

Peremeditsiin ja esmatasandi arstiabi

Perearst tegeleb sagedaste haigestumiste diagnoosimise, krooniliste haiguste pikaajalise jälgimise, ennetuse ning patsiendi üldise raviteekonna koordineerimisega.

Sisehaigused ja erialane meditsiin

Mittekirurgilised erialad nagu kardioloogia, neuroloogia, endokrinoloogia ja gastroenteroloogia, mis keskenduvad siseorganite ja elundsüsteemide spetsiifilisele ravile.

Kirurgia ja invasiivsed sekkumised

Operatiivsed erialad nagu üldkirurgia, ortopeedia või uroloogia, kus haiguskoldeid, vigastusi ja anatoomilisi häireid ravitakse kirurgiliste protseduuride abil.

Psühhiaatria ja vaimse tervise ravi

Arstlik eriala, mis tegeleb psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimise, psühhofarmakoteraapia määramise ning vaimse tervise raviplaani juhtimisega.

Diagnostilised erialad ja laborimeditsiin

Radioloogia, patoloogia ja laboriarstid, kes analüüsivad koeproove, analüüse ja pildiuuringuid (nt KT, MRT, ultraheli), pakkudes ravi määravatele arstidele diagnostilist tuge.

Erakorraline meditsiin ja intensiivravi

Kiireloomulisele diagnostikale ja ravile suunatud erialad, mis tegelevad eluohtlike seisundite, ägedate traumade ja kriitilises seisundis patsientide stabiliseerimisega.

Akadeemiline arstiõpe, residentuur ja riiklikud nõuded Eestis

Arstiks saamine nõuab pikka ja rangelt kontrollitud ettevalmistust. Euroopa Liit kehtestab minimaalsed koolitus- ja tunnustamisreeglid, samal ajal kui registreerimise ja töötamise detailid määrab iga liikmesriik.

  1. 1

    6-aastane arsti põhiõpe (360 EAP)

    Tartu Ülikooli arstiteaduse integreeritud õpe kestab kuus aastat ning lõpeb üldarsti kvalifikatsiooniga. Viimasel õppeaastal läbitakse ulatuslik kliiniline praktika haiglates.

  2. 2

    Riiklik registreering Terviseametis

    Eestis arstina töötamiseks ja tervishoiuteenuste osutamiseks on kohustuslik registreering Terviseameti tervishoiutöötajate riiklikus registris.

  3. 3

    3 kuni 5-aastane residentuur

    Eriarsti pädevuse saamiseks, sealhulgas perearstina töötamiseks, läbib arst pärast põhiõpet residentuuri valitud erialal ning sooritab residentuuri lõpueksami.

  4. 4

    Euroopa Liidu direktiivi standardid

    Euroopa Liidu direktiiv 2005/36/EÜ sätestab arsti põhiõppe miinimummahuks vähemalt 5500 tundi teoreetilist ja praktilist ülikooliõpet, võimaldades kvalifikatsiooni vastastikust tunnustamist.

  5. 5

    Pidev professionaalne täiendusõpe

    Arst peab pidevalt täiendama oma erialaseid teadmisi, osalema koolitustel ning tuginema oma igapäevatöös kaasaegsetele teaduslikele ravijuhenditele.

Arst on riiklikult reguleeritud tervishoiukutse ja arstina teenuse osutamine eeldab registreeringut. Isik, kes ei ole kantud Terviseameti tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse, ei tohi Eestis tervishoiuteenuseid arstina osutada. Teaduskraad (PhD) mõnes muus valdkonnas ei anna õigust osutada arstiabi ega kirjutada välja ravimeid.

Riiklik tervishoiukorraldus ja arstide registreerimine Eestis

Terviseamet

Terviseamet peab tervishoiutöötajate riiklikku registrit ning teostab riiklikku järelevalvet. Tervishoiuteenuste osutamiseks peab igal arstil olema kehtiv registreering oma kutse või eriala piires ning tervishoiuteenuse osutajal tegevusluba ja kohustuslik vastutuskindlustus.

Eesti Arstide Liit ühendab arste vabatahtlikkuse alusel, kuid liitu kuulumine ei asenda riiklikku registreeringut. Kanne Terviseameti registris on arstina tervishoiuteenuse osutamise vajalik eeltingimus.

Roll
Riiklik tervishoiujärelevalve ja tervishoiutöötajate registripidaja
Kutsealane staatus
Rangelt riiklikult reguleeritud tervishoiutöötaja kutse
Registri avalikkus
Arstide registreering on avalikult kontrollitav Terviseameti andmebaasist

Praktilised vastused arsti vastuvõttu ja ravi korraldust puudutavatele küsimustele

Kas eriarsti vastuvõtule pöördumiseks on vaja saatekirja?
Tervisekassa rahastatud eriarsti vastuvõtule pääsemiseks on üldjuhul vaja perearsti või teise eriarsti digisaatekirja. Ilma saatekirjata saab pöörduda naistearsti, silmaarsti, psühhiaatri ning naha- ja suguhaiguste arsti vastuvõtule. Samuti ei ole saatekirja vaja erakorralise meditsiini osakonda pöördumisel, samas kui tasulise eravastuvõtu saatekirjanõue sõltub teenuseosutaja ja teenuse tingimustest.
Kui palju arsti vastuvõtt Eestis maksab?
Ravikindlustatud patsiendile on perearsti vastuvõtt tasuta. Tervisekassa lepingupartneri juures eriarsti vastuvõtul võib visiiditasu olla kuni 20 eurot ning seaduses sätestatud soodusrühmadel kuni 5 eurot. Tasulises erameditsiinis kehtestab hinna tervishoiuasutus ise ning vastuvõtu tasub patsient täies mahus.
Mis vahe on perearstil ja kitsamal eriarstil?
Perearst on peremeditsiini residentuuri läbinud arst, kes tegeleb enamiku igapäevaste tervisemurede esmase lahendamise, krooniliste haiguste jälgimise ja ennetustööga. Kitsam eriarst, näiteks kardioloog, ortopeed või neuroloog, keskendub konkreetse elundsüsteemi või keerukate haiguste ravile. Enamiku tervisemurede korral on esimene kontakt just oma perearstikeskus.
Kuidas kontrollida, kas spetsialistil on ametlik arsti tegevusõigus?
Kõik Eestis registreeritud arstid on kantud Terviseameti tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse, mida saab tasuta kontrollida ameti veebilehel. Otsingust saab nime järgi näha inimese registreeritud kutset, omandatud eriala ja tegevuskoha andmeid. Veebilehe reklaam, välismaine kursus või akadeemiline doktoritiitel ei tõenda Eestis arstina töötamise õigust.
Kas arst peab igal vastuvõtul kirjutama retsepti või määrama uuringu?
Ei, arst määrab ravimeid ja täiendavaid uuringuid üksnes põhjendatud meditsiinilise näidustuse olemasolul. Paljudel juhtudel piisab patsiendi seisundi jälgimisest, enesehooldusest, elustiilinõustamisest või teise spetsialisti kaasamisest. Tarbetute uuringute ja põhjendamatute ravimite, näiteks viirushaiguse korral antibiootikumide, vältimine hoiab ära liigsed terviseriskid.
Millal pöörduda perearsti poole ja millal minna erakorralise meditsiini osakonda?
Perearsti poole tuleks pöörduda plaaniliste tervisemurede, tavaliste ägedate haigestumiste, krooniliste tõbede ja korduvretseptide saamiseks. Erakorralise meditsiini osakonda (EMO) või häirekeskuse numbrile 112 tuleb pöörduda vahetu eluohtliku seisundi, tugeva rindkerevalu, äkilise halvatuse, teadvusekaotuse või raske trauma korral. Tavapärane arstivisiit ei asenda kiirabi.
Kas arsti konsultatsioon saab toimuda kaugvastuvõtuna?
Jah, paljud arstid teevad korduvvisiite, analüüsitulemuste selgitamist, retseptide pikendamist ja nõustamist telefoni või turvalise videolahenduse kaudu. Kaugvastuvõtt ei sobi siis, kui diagnoosimiseks on vaja kehalist läbivaatust, instrumentaalset mõõtmist või analüüside võtmist. Kohapealse hindamise vajaduse otsustab arst patsiendi kaebuste põhjal.
Kuidas valmistuda arsti vastuvõtuks?
Pange eelnevalt kirja oma peamised kaebused, nende alguse aeg, sümptomite sagedus ja kulg. Võtke kaasa nimekiri kõigist regulaarselt tarvitatavatest ravimitest ja toidulisanditest ning pange valmis teid huvitavad küsimused. Kui teil on väljaspool riiklikku süsteemi tehtud uuringute dokumente, võtke need vastuvõtule kaasa.
Mida arsti vastuvõtt ei ole ja millised on arstiabi piirid?
Arstivisiit ei taga kohest imetervenemist ega asenda patsiendi enda vastutust raviplaani ja elustiilisoovituste järgimisel. Arst töötab oma eriala ja registreeritud pädevuse piires ega asenda teiste meditsiinierialade eksperte. Samuti ei võta arstlik otsus patsiendilt ära õigust saada teavet oma seisundi kohta ning küsida vajadusel teist arvamust.

Kliinilised andmebaasid, ametlikud registrid ja ravijuhendid

*) Arst on Eestis reguleeritud tervishoiukutse ning Euroopa Liit sätestab kvalifikatsioonide miinimum- ja tunnustamisraamistiku. Tervishoiuteenuseid tohib arstina osutada üksnes isik, kes on kantud Terviseameti tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse. Plaaniline arstivisiit ei asenda kiirabi ega vältimatut arstiabi eluohtlikus seisundis. Evoluna ei soovita ega eelista ühtegi konkreetset tervishoiutöötajat: Evoluna loob keskkonna, kus saab tutvuda spetsialistide erialase tausta, tegevuskohtade ja pädevusega ning teha teadliku valiku. Kontrollige alati registreeringut Terviseameti registrist ning pöörduge ägeda eluohtliku tervisemure korral viivitamatult hädaabinumbrile 112 või erakorralise meditsiini osakonda.

Pöördu oma tervisemurega registreeritud arsti poole

Tutvu arstide erialade ja profiilidega, kontrolli riiklikku registreeringut ning leia registreeritud arst, kes saab tervisemuret hinnata ning arutada sobivaid tõenduspõhiseid või muul viisil põhjendatud käsitlusvõimalusi.