Skip to content
Tervis & Meditsiin

Õde

Reguleeritud tervishoiutöötaja, kes hindab õendusvajadust, viib läbi iseseisvaid vastuvõtte, toetab raviplaani ja õpetab igapäevast enesehooldust.

Õendusabi olemus, terviklik patsiendikäsitlus ja ajalooline kujunemine

Õde on reguleeritud tervishoiutöötaja, kes hindab patsiendi terviseseisundit ja õendusvajadust, kavandab ning osutab õendusabi ja dokumenteerib õendusliku hindamise, tehtud toimingud, tulemused ja edasise plaani. Kaasaegne õendus hõlmab tervise edendamist, haiguste ennetamist, arsti määratud ravi toetamist, taastumist ning krooniliste tervisemuredega toimetulekut. Õde tegutseb nii iseseisvalt oma pädevuse piires kui ka tihedas koostöös arstide ja teiste tervishoiuspetsialistidega.

Haigete ja abivajajate põetamine on eksisteerinud eri kultuurides aastasadu, kuid tänapäevase kutselise õenduse kujunemist seostatakse tugevalt Florence Nightingale’iga. Tema algatusel võeti kasutusele ranged hügieeninõuded, süsteemne patsientide vaatlus, statistiline analüüs ja professionaalne väljaõpe, mis pani aluse õenduse kujunemisele iseseisvaks akadeemiliseks teadusharuks ja tervishoiuerialaks.

Eestis on õe kutse riiklikult reguleeritud tervishoiuvaldkond, kus 3,5 aastat ja 210 EAP on Eestis pakutava õe põhiõppe maht; välisriigi kvalifikatsiooniga võib tegutseda pärast selle nõuetekohast tunnustamist ja Terviseameti registreeringut. Iseseisvat õendusabiteenust pakkuvatel asutustel peab olema Terviseameti tegevusluba. Eriõed omandavad lisaks terviseteaduse magistrikraadi ühel neljast suunast: kliiniline, tervise-, vaimse tervise või intensiivõendus.

Õe iseseisev vastuvõtt ei asenda erakorralise meditsiini abi eluohtlikus seisundis ega arstlikku diferentsiaaldiagnostikat uute ebaselgete sümptomite korral. Samas pakub õendusabi olulist tuge krooniliste haiguste, haavaravi, ennetuse ja taastumise jälgimisel, aidates patsiendil omandada vajalikud oskused oma tervisega toimetulekuks. Evoluna aitab mõista õe rolli ja leida oma vajadustele vastava spetsialisti.

Õendustöötaja erialane profiil ja iseseisva vastuvõtu pädevus

Õde on rakenduskõrghariduse omandanud ja Terviseametis registreeritud tervishoiutöötaja, kellel on teadmised anatoomiast, füsioloogiast, farmakoloogiast ja kliinilisest õendusabist. Õde viib läbi iseseisvaid vastuvõtte, määrab õendusdiagnoosi, teeb raviprotseduure ning juhendab patsienti enesehoolduses. Vastava koolituse läbinud pereõdedel ja eriõdedel on Eestis ka piiratud õigus teatud korduvretseptide pikendamiseks ja ravimite määramiseks.

Kaasaegne õendus ei piirdu pelgalt arsti ettekirjutuste täitmisega, vaid ühendab iseseisva kliinilise hindamise, patsiendi süsteemse õpetamise ja järjepideva tervise jälgimise terviklikuks toeks.

Õendusliku hindamise ja ravi toetamise aluspõhimõtted

Süsteemne õendusprotsess

Õde lähtub kindlast viieastmelisest tsüklist: patsiendi seisundi hindamine, õendusdiagnoosi püstitamine, eesmärkide seadmine, tegevuste elluviimine ning tulemuste pidev analüüs.

Iseseisev tervisekontroll ja monitooring

Vajaduse korral võib õde mõõta ja tõlgendada näiteks vererõhku, pulssi, hapnikusaturatsiooni või veresuhkrut, teha EKG ning hinnata valu, kukkumisriski ja toimetulekut.

Kliinilised protseduurid ja haavaravi

Õde teeb professionaalseid ravitoiminguid: haavade ja põletuste sidumine, õmbluste eemaldamine, ravimite manustamine, süstid, vaktsineerimine ning kateetrite ja stoomide hooldus.

Patsiendiõpetus ja enesehoolduse toetamine

Õde õpetab meditsiiniseadmete (glükomeeter, inhalaator, uniapnoe seade) ja ravivahendite korrektset kasutamist, suurendades inimese iseseisvust oma haiguse ohjamisel.

Piiratud retseptiõigus ja ravimite jälgimine

Kliinilise farmakoloogia lisakoolitusega pereõed võivad pikendada krooniliste haiguste korduvretsepte, jälgides samaaegselt ravimite toimet ja võimalikke kõrvalnähte.

Selged pädevuspiirid ja arsti kaasamine

Õde tunneb oma kutsepiire: õde teeb esmase hindamise ja suunab arsti juurde siis, kui sümptomid vajavad arstlikku diagnostikat või probleem ületab õe pädevuse.

Õendusabi peamised tegevusvaldkonnad ja vastuvõtuvormid

Pere- ja terviseõendus esmatasandil

Krooniliste haiguste (hüpertensioon, diabeet, astma) regulaarne seire, ägedate viirushaiguste esmane hindamine, vaktsineerimine ja tervisenõustamine perearstikeskuses.

Kliiniline erialaõendus ja polikliinilised vastuvõtud

Kitsamale valdkonnale spetsialiseerunud eriõdede (nt diabeedi-, reuma-, onkoloogia- ja haavaraviõde) iseseisev vastuvõtt haiglas või erakliinikus.

Vaimse tervise õendus

Vaimse seisundi ja riskide hindamine, toetav nõustamine, psühhoharidus, toimetulekuoskuste õpetamine ning psühhiaatrilise ravimiplaani jälgimine.

Koduõendusteenus liikumisraskustega patsiendile

Arsti saatekirja alusel patsiendi kodus tehtavad raviprotseduurid, analüüside võtmine, kanüülide hooldus, sidumised ja lähedaste juhendamine.

Statsionaarne ja palliatiivne õendusabi

Ööpäevaringne õendusabi haiglas või hooldusraviosakonnas stabiilses seisundis patsientidele ning vaevuste leevendamine elulõpuravis.

Õdede riiklik rakenduskõrgharidus, eriõe magistriõpe ja registreerimine

Õeks saamine ja töötamine on Eestis rangelt reguleeritud riikliku haridusstandardi ja Terviseameti nõuetega. Kvalifikatsioon peab vastama Euroopa Liidu direktiivile ning eeldab tuhandeid tunde kliinilist praktikat.

  1. 1

    Rakenduskõrgharidus (210 EAP)

    3,5-aastane põhiõpe Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis või Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, mis sisaldab üle 2300 tunni kliinilist praktikat ja vastab EL direktiivi 2005/36/EÜ nõuetele.

  2. 2

    Registreering Terviseameti riiklikus registris

    Iseseisvalt õena töötamise kohustuslik eeldus on kehtiv kanne Terviseameti tervishoiutöötajate registris, mis tõendab tervishoiutöötajana registreerimist ja tegevusõigust registreeritud kutse või eriala piires.

  3. 3

    Eriõe magistriõpe (90 EAP)

    1,5-aastane terviseteaduse magistriõpe, mis annab eriõe pädevuse ühel neljast erialast: kliiniline, tervise-, intensiiv- või vaimse tervise õendus.

  4. 4

    Kliinilise farmakoloogia lisakoolitus

    Täienduskoolitus ülikooli juures, mis annab seadusega sätestatud tingimustel pereõdedele piiratud korduvretseptide väljastamise õiguse; eriõdede retseptiõigus sõltub erialast, töökorraldusest ja õigusaktide tingimustest.

  5. 5

    Tegevusluba õendusabi osutamiseks

    Iseseisvaid õendusabiteenuseid osutaval juriidilisel isikul või tervishoiuasutusel peab olema Terviseameti väljastatud vastav tegevusluba.

Eestis tervishoiuteenust osutaval õel peab olema Eestis tunnustatud õekvalifikatsioon ja Terviseameti registreering. Kutsenimetus 'õde' on seadusega kaitstud tervishoiutöötaja ametinimetus. Kutseorganisatsioon Eesti Õdede Liit toetab erialast arengut ja eetikapõhimõtteid, kuid ei asenda riiklikku registreeringut.

Eesti Õdede Liit ja valdkondlik esindatus

Eesti Õdede Liit

Eesti Õdede Liit on Eesti suurim õendustöötajate kutseorganisatsioon ja ametiühing. Organisatsioon esindab õdede kutsehuve, osaleb poliitikaaruteludes ja korraldab täiendusõpet.

Kuigi Eesti Õdede Liit esindab õdesid riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, ei ole liidu liikmesus õena töötamise eelduseks. Seadusliku tegevusõiguse tagab ainult registreering Terviseameti tervishoiutöötajate registris.

Staatus
Suurim õenduse kutseorganisatsioon ja ametiühing Eestis
Kutsehuvide esindamine
Õdede kutsehuvide esindamine ja täiendusõppe korraldamine
Riiklik register
Tegevusõiguse aluseks on Terviseameti registrikanne

Praktilised vastused õe vastuvõtu ja õendusabi korralduse kohta

Kas pereõe või erialaõe vastuvõtule minemiseks on vaja saatekirja?
Oma perearstikeskuses pereõe iseseisvale vastuvõtule registreerumiseks saatekirja vaja ei ole. Haiglates ja eriarstiabi polikliinikutes toimuvatele eriõdede iseseisvatele vastuvõttudele pääsemiseks Tervisekassa rahastusel on üldjuhul vajalik pere- või eriarsti saatekiri. Samuti vajab arsti saatekirja koduõendusteenus ning statsionaarne õendusabi.
Kas õde saab mulle retseptiravimit välja kirjutada?
Jah, kuid teatud kindlatel tingimustel. Kliinilise farmakoloogia lisakoolituse läbinud pereõel ja eriõel on Eestis õigus pikendada krooniliste haiguste korduvretsepte ning määrata teatud piiratud ravimeid. Esmaste diagnooside püstitamine ja uute spetsiifiliste retseptiravimite määramine kuulub jätkuvalt arsti pädevusse.
Kui palju õe vastuvõtt ja õendusabi Eestis maksab?
Pereõe iseseisev vastuvõtt perearstikeskuses ja arsti saatekirjaga koduõendus on ravikindlustatud patsiendile Tervisekassa lepingupartneri juures tasuta. Haigla polikliinikus erialaõe vastuvõtul käies võib rakenduda tavapärane visiiditasu kuni viis eurot, statsionaarsel õendusabil kehtib seadusega sätestatud omaosalus. Erakliinikus või ilma kindlustuseta pöördumisel kehtib teenuseosutaja hinnakiri.
Mis vahe on õe ja arsti vastuvõtul?
Arst teeb haiguse esmase diferentsiaaldiagnostika, määrab põhilise raviplaani ja teostab invasiivseid uuringuid või kirurgilisi lõikusi. Õde hindab inimese terviseseisundit ja toimetulekut, teostab iseseisvalt ravitoiminguid, jälgib krooniliste haiguste kulgu ning õpetab patsiendile enesehooldust. Paljudel juhtudel töötavad arst ja õde patsiendi heaks ühtse meeskonnana.
Mille poolest erineb vaimse tervise õde psühholoogist ja psühhiaatrist?
Vaimse tervise õde on meditsiinilise haridusega spetsialist, kes hindab vaimset seisundit, pakub toetavat nõustamist ja jälgib ravimite mõju. Psühhiaater on arst, kes diagnoosib psüühikahäireid ja määrab medikamentoosse raviplaani. Psühholoog keskendub mitte-meditsiinilisele nõustamisele või psühhoteraapiale ega oma meditsiinilist väljaõpet ravimite osas.
Kuidas korraldada koduõendust liikumisraskustega lähedasele?
Koduõenduse saamiseks peab perearst või haigla eriarst väljastama vastava saatekirja patsiendi seisundi ja vajalike õendustoimingute kirjeldusega. Seejärel võtab koduõendust pakkuv asutus patsiendi või lähedasega ühendust ja lepib kokku regulaarsete koduvisiitide graafiku. Tervisekassa lepingupartneri osutatav koduõendusteenus on ravikindlustatud inimesele tasuta.
Milline on õendusteaduse ja õe vastuvõttude tõendusbaas?
Õendus on teaduspõhine professioon, mille tõendust toetavad arvukad rahvusvahelised uuringud ja Cochrane'i süstemaatilised ülevaated. Näiteks Laurant jt (2018) leidsid, et esmatasandil saavutavad vastava väljaõppega õed krooniliste haiguste seires arstidega tõenäoliselt sarnased või kohati paremad tulemused ning arstidega võrreldes kõrgema patsiendirahulolu. Samas rõhutavad uuringud, et tulemuste ülekantavust piiravad uuringute heterogeensus ja kontekst, osa uuringuid olid väikesed, tulemused sageli lühiajalised ja õdede tegevusulatus uuringuti erinev ning kulutõhususe tõendus on ebakindel.
Kas õe vastuvõttu saab teha telefoni või video teel?
Jah, kordusnõustamisi, analüüsitulemuste selgitamist, raviplaani järgimise kontrolli ja elustiilinõustamist saab sobivusel teha kaugvastuvõtuna. Füüsilist läbivaatust, haavasidumist, vaktsineerimist või proovide võtmist kaugkontakt siiski ei asenda. Tervishoiutöötaja hindab alati, kas kaugvastuvõtt on konkreetse tervisemure puhul ohutu.
Mida õendusabi ei ole ja millal peab pöörduma mujale?
Õendusabi ei asenda arstiabi olukorras, mis nõuab uue haiguse diagnoosimist või kirurgilist sekkumist. Ägeda ja eluohtliku terviserikke korral, nagu infarktikahtlus, insult või raske trauma, tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi või pöörduda EMO-sse. Samuti ei ole õendusabi tavapärane sotsiaalhooldus ega kodu koristusteenus.

Õendusteaduse ülevaated, rahvusvahelised uuringud ja riiklikud allikad

Õde on Eestis ja Euroopa Liidus riiklikult reguleeritud tervishoiutöötaja, kelle kutsenimetus on seadusega kaitstud ning kelle tegevust kontrollib Terviseamet. Õendusabi on ametlik tervishoiuteenus, mida osutatakse Terviseameti registrikande ja tegevusloa alusel. Evoluna ei soovita ühtegi spetsialisti ega teenuseosutajat, vaid loob keskkonna, kus inimene saab tutvuda spetsialistide väljaõppe, pädevuste ja raviteenustega ning teha ise teadliku valiku oma tervise toetamiseks.

Leia sobiva spetsialiseerumisega õde

Tutvu õendusabi võimalustega, võrdle vastuvõtuvorme ning tee teadlik valik oma tervisemure lahendamiseks.