Skip to content
Evoluna
Vaimse tervise ja heaolu valdkond

Hüpnoteraapia

Fokuseeritud tähelepanul ja suunatud sugestioonidel põhinev sekkumine, mis toetab harjumuste, valukogemuse ja emotsionaalsete reaktsioonide muutmist.

Fokuseeritud tähelepanu ja suunatud sugestiooni rakendamine hüpnoosis

Hüpnoteraapia on hüpnoosi rakendamine terapeutilises kontekstis, kus spetsialist suunab kliendi tähelepanu sissepoole, vähendades ümbritseva tajumist ning luues valmisoleku kokkulepitud verbaalsetele sugestioonidele ja kujutlustele reageerimiseks. Teadusmaailmas vaieldakse siiani selle üle, kas tegemist on eraldiseisva teadvuseseisundiga või tähelepanu erilise korraldusega, kuid praktikas kasutatakse seda meetodit sümptomite, emotsioonide või käitumismustrite leevendamiseks.

Kaasaegse hüpnoosi ajalugu ulatub 18. sajandi lõppu Franz Anton Mesmeri katsetusteni, kuigi tema teooriat nähtamatust loomsest magnetismist teadus ei kinnitanud. 1840. aastatel seletas šoti kirurg James Braid nähtust neuroloogilise tähelepanu ja sugestiooni kaudu ning võttis kasutusele mõiste hüpnoos. 19. sajandi lõpul arendasid valdkonda Jean-Martin Charcot Pariisis ning Ambroise-Auguste Liébeault ja Hippolyte Bernheim Nancys, samas kui 20. sajandil kujundas suunda psühhiaater Milton H. Erickson.

Teaduslik tõendusbaas hüpnoteraapia eri rakenduste kohta on ebaühtlane ning tulemusi ei saa ette garanteerida. Kõige järjekindlamat kliinilist tuge omab soolele suunatud hüpnoteraapia ärritunud soole sündroomi (IBS) korral ning hüpnootiline analgeesia täiendava võttena valu või protseduuriärevuse leevendamisel. Samal ajal on tõendid suitsetamisest loobumisel või kehakaalu langetamisel piiratud ega tõesta meetodi selget eelist teiste käitumuslike sekkumiste ees.

Eestis ei leitud eraldi reguleeritud hüpnoterapeudi kutset ning Euroopa Liidus puudub ühtne harmoniseeritud regulatsioon; liikmesriikide nõuded erinevad ning ametinimetus üksi ei taga vaimse tervise alast baasharidust. Teenust osutatakse vabaturul täiend- või heaoluteenusena, samuti rakendavad kliinilist hüpnoosi arstid ja psühholoogid oma põhikutse lisatööriistana. Hüpnoteraapia ei asenda vajalikku arstiabi ega psühhiaatrilist ravi ning eeldab kliendi teadlikku koostööd ja tahet.

Hüpnoteraapiat praktiseeriva spetsialisti profiil ja taust

Hüpnoteraapiat pakkuv spetsialist võib olla kas erakoolituse läbinud täiendterapeut või litsentseeritud tervishoiutöötaja (näiteks arst või kliiniline psühholoog), kes kasutab hüpnoosi oma igapäevatöös lisameetodina. Kuna nimetus ei ole Eestis seadusega kaitstud, sõltub spetsialisti tegelik pädevus tema baasharidusest, läbitud kliinilise hüpnoosi väljaõppest, juhendatud praktikatundidest ning eetikakoodeksi järgimisest.

Hüpnoos ei ole teadvusetus ega võõra tahte täitmine, vaid sügavalt koondatud tähelepanu seisund, kus inimene saab turvalises koostöös uurida ja muuta oma harjumuslikke reaktsioone.

Hüpnoteraapilise sekkumise kesksed tööpõhimõtted

Teadlik nõusolek ja koostöö

Hüpnoos toimib ainult kliendi vabal tahtel ja nõusolekul. Enne seanssi lepitakse selgelt kokku eesmärgid, piirid ja kasutatavate sugestioonide sisu.

Fokuseeritud tähelepanu seisund

Induktsiooni käigus suunatakse tähelepanu häälele, hingamisele või kujutlustele. See vähendab ümbritsevat müra ja toetab keskendumist sisemistele protsessidele.

Kontrolli säilimine kliendi käes

Seansi ajal inimene ei maga ega kaota enesekontrolli. Klient kuuleb toimuvat, saab terapeudiga suhelda, sugestioonidest keelduda või seansi igal hetkel katkestada.

Sihipärased sugestioonid ja kujutlused

Terapeut kasutab eelnevalt kooskõlastatud sõnastusi ja metafoore, mis aitavad leevendada valu tajumist, vähendada ärevust või toetada harjumuste muutmist.

Ohutu väljumine ja tagasiside

Seansi lõpus juhendatakse klient rahulikult tagasi tavapärasesse ärkvelolekusse ning pärast seanssi arutatakse kogemust ja võimalikke kõrvalreaktsioone.

Selged pädevuspiirid ja vastunäidustused

Hüpnoos ei sobi psühhootiliste seisundite ega psühhiaatriliste kriiside esmaseks raviks ning vastutustundlik praktik suunab vajadusel inimese arsti või psühhiaatri juurde.

Kliinilise ja täiendava hüpnoosi peamised kasutusvaldkonnad

Ärritunud soole sündroom (IBS)

Soolele suunatud hüpnoteraapia kasutab seedetrakti toimimisega seotud kujutlusi ja sugestioone, mida rahvusvahelised ravijuhendid (nt NICE) soovitavad kaaluda ravile allumatute sümptomite korral.

Valu ja meditsiiniprotseduuride toetamine

Hüpnootilist analgeesiat rakendatakse täiendava võttena kroonilise valu, hambaravihirmu või operatsioonieelse ärevuse leevendamiseks, kuid see ei asenda vajalikku meditsiinilist tuimestust.

Ärevuse ja stressi leevendamine

Lõõgastumise ja kognitiivse ümbermõtestamise ühendamine võib toetada toimetulekut ärevusega, kuid tõendus on piiratud ja hüpnoosi tuleks kasutada sobiva pädevusega spetsialisti juures laiema raviplaani osana.

Ebasoovitavate harjumuste muutmine

Sekkumist kasutatakse motivatsiooni toetamiseks suitsetamisest loobumisel või küünte närimisel, kuigi uuringud ei tõesta meetodi paremust teiste käitumuslike viiside ees.

Ericksonlik ja kognitiivne hüpnoteraapia

Kaudsete metafooride, lugude või kognitiiv-käitumuslike võtete sidumist transiseisundiga kasutatakse automaatmõtete uurimiseks ja ümberhindamise toetamiseks, kui praktikul on vastav pädevus.

Enesehüpnoosi oskuste õppimine

Seansside käigus omandatud tehnikad ja kodused helisalvestised võimaldavad inimesel iseseisvalt tähelepanu koondada ning pingelistes olukordades rahuneda.

Hüpnoosialane ettevalmistus, erialane pädevus ja kvaliteedinõuded

Kuna hüpnoterapeudi nimetus ei ole Eestis riiklikult reguleeritud, puudub seadusega kehtestatud miinimumõpe. Kvalifikatsiooni hindamisel tasub vaadata spetsialisti baasharidust ning rahvusvaheliselt tunnustatud kliiniliste ühingute koolitusstandardeid.

  1. 1

    Kliiniline baasharidus

    European Society of Hypnosis (ESH) ja International Society of Hypnosis soovitavad hüpnoosi õpetada esmalt litsentseeritud tervishoiutöötajatele, arstidele ja psühholoogidele.

  2. 2

    ESH sertifikaat (European Certificate of Hypnosis)

    ESH Euroopa hüpnoosisertifikaat (ECH) eeldab mahukat teooriaõpet, vähemalt 50 tundi supervisiooni, jätkuõpet ning vähemalt kaks aastat kliinilist hüpnoositööd.

  3. 3

    Täiendkoolitused ja eraprogrammid

    Erakoolide ja hüpnoosiühingute kursused varieeruvad lühikestest nädalalõpukursustest mitmeaastaste moodulõpeteni, kuid erakooli diplom ei võrdu arsti või psühholoogi kutsega.

  4. 4

    Regulaarne supervisioon ja eetikastandardid

    Pädev terapeut osaleb erialases supervisioonis, hoiab konfidentsiaalsust ning järgib selgeid eetikareegleid, sealhulgas teadliku nõusoleku küsimist enne seanssi.

  5. 5

    Piiride tundmine ja valemälestuste vältimine

    Professionaalne spetsialist ei paku hüpnoosi tõeseerumiks ega tegele suunava mäluregressiooniga, mis võib teadusallikate (nt APA) kohaselt tekitada moonutatud valemälestusi.

Eestis puudub hüpnoterapeudi riiklik kutsestandard ning uuringumaterjalides ei leitud hüpnoterapeuti Terviseameti tervishoiutöötajate loetelust. Reguleeritud tervishoiukutse väliselt pakutakse hüpnoteraapiat üldjuhul eraõigusliku täiend- või heaoluteenusena; tervishoiuspetsialisti kasutatud hüpnoosi staatus sõltub tema põhiteenusest. Kui soovid hüpnoosi kasutada kliinilise haiguse, raske ärevuse või soolehäire toetamiseks, veendu, et spetsialistil on meditsiiniline või kliinilise psühholoogia alusharidus.

Erialane esindatus, rahvusvahelised katusorganisatsioonid ja kohalik staatus

European Society of Hypnosis (ESH)

Eestis puudub riiklikult akrediteeritud kutseorganisatsioon või seadusega reguleeritud hüpnoterapeutide koda. Uuringumaterjalides viidatakse vähemalt ühele eraõiguslikule ühendusele, millel ei ole riikliku järelevalveasutuse staatust. Teenuse pakkujate hariduslik taust varieerub arstidest kuni üksnes lühikursused läbinud praktikuteni.

Euroopa tasandil on peamiseks katusorganisatsiooniks European Society of Hypnosis (ESH), mis ühendab riiklikke kliinilise ja meditsiinilise hüpnoosi seltse. ESH seab ranged nõuded hüpnoosi õpetamisele üksnes tunnustatud tervishoiu- ja vaimse tervise spetsialistidele ning väljastab Euroopa hüpnoosisertifikaati (ECH).

Regulatsioon Eestis
Riiklik kutsestandard ja register puuduvad
Rahvusvaheline katusorganisatsioon
European Society of Hypnosis (ESH)
Kliiniline standard
Eeldatakse sobivat tunnustatud tervishoiu- või vaimse tervise põhikutset, näiteks arsti, hambaarsti, kliinilise või meditsiinipsühholoogi või tunnustatud psühhoterapeudi kvalifikatsiooni

Põhjalikud vastused hüpnoteraapia ja seansside kohta

Kas hüpnoteraapia ajal kaotab inimene kontrolli oma tahte üle?
Ei, terapeutilises hüpnoosis ei kaota inimene teadvust ega kontrolli oma käitumise üle. Klient on toimuvast teadlik, kuuleb terapeudi häält ning saab soovi korral rääkida, silmad avada või seansi igal hetkel katkestada. Hüpnoos on koostööl põhinev protsess ja inimene ei tee midagi, mis on tema väärtuste või tõekspidamistega vastuolus.
Kas hüpnoteraapia aitab ärritunud soole sündroomi (IBS) korral?
Soolele suunatud hüpnoteraapia on üks enim uuritud hüpnoosi rakendusi ning Suurbritannia ravijuhend NICE soovitab seda kaaluda, kui tavapärane ravi ei ole piisavalt aidanud. Uuringud ja meta-analüüsid näitavad võimalikku sümptomite leevendust, kuigi uuringute tulemused on heterogeensed ja tõendi kindlus varieerub. Enne seanssidele pöördumist tuleb kindlasti läbida arstlik kontroll, et välistada muud seedetrakti haigused.
Kas hüpnoosiga saab ravida kroonilist valu või asendada tuimestust?
Hüpnootilist analgeesiat saab kasutada täiendava toetava meetodina valu tajumise ja protseduuriga seotud hirmu leevendamiseks. Süstemaatilised ülevaated näitavad tavaravile lisamisel väikest valuvaigistavat toimet, kuid teadusliku tõendi kindlus on hinnatud väga madalaks. Hüpnoos ei asenda vajalikku meditsiinilist valuvaigistust, tuimestust ega arsti poolt määratud ravi.
Kas hüpnoteraapia abil saab kindlasti suitsetamisest loobuda või kaalu langetada?
Hüpnoos võib pakkuda inimesele täiendavat motivatsioonilist tuge harjumuslike päästikutega toimetulekul, kuid uuringud ei tõesta selle selget eelist teiste käitumuslike meetodite ees. Cochrane'i süstemaatilise ülevaate kohaselt puudub piisavalt kindel tõendusbaas, mis kinnitaks hüpnoosi suuremat tõhusust võrreldes standardse nõustamisega. Ühe seansiga püsiva tulemuse lubadustesse tuleks suhtuda kriitiliselt, sest muutus eeldab inimese enda püsivat panust.
Kas hüpnoosis saab välja selgitada unustatud mälestusi või lapsepõlvetraumasid?
Teaduslikud uuringud ja Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon (APA) ei toeta hüpnoosi kasutamist tõeseerumina ega mälestuste faktilise tõe väljaselgitamiseks. Hüpnoos ja eriti suunavad küsimused võivad suurendada valemälestuste tekkimise riski ning hüpnoosis meenutatut ei saa võtta kontrollitud faktina. Seetõttu ei soovitata teaduspõhises praktikas suunavat mäluregressiooni ega väidetavate eelmiste elude otsimist.
Kui palju maksab hüpnoteraapia seanss Eestis?
Eesti erapraksiste avalikes hinnakirjades jääb 60 kuni 90-minutilise seansi hind valdavalt vahemikku 60 kuni 160 eurot. Spetsiaalsed pikemad eriseansid või teemapõhised mitmeosalised paketid võivad maksta rohkem. Kuna tegemist on väikese hinnakirjade valimiga, ei kujuta see ametlikku statistilist keskmist.
Kas hüpnoteraapiaks on vaja perearsti saatekirja ja kas Tervisekassa seda maksab?
Era-hüpnoterapeudi vastuvõtule pöördumiseks ei ole saatekirja vaja ning visiidi eest tasub klient ise. Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus ei ole hüpnoteraapial eraldi koodi ega iseseisvat rahastust. Kui litsentseeritud psühhiaater või psühholoog kasutab hüpnoositehnikaid Tervisekassa lepingu raames, sõltub rahastus tema põhiteenusest.
Kuidas seanss praktikas välja näeb ja kui mitu korda peab käima?
Tavapärane seanss kestab 50 kuni 90 minutit ning algab eesmärkide ja piiride selgitamisega, millele järgneb rahulik induktsioon, kokkulepitud sugestioonid ja ärkvelolekusse naasmine. Seansside arv sõltub probleemist, protokollist ja individuaalsest hindamisest: lühemad programmid piirduvad 3 kuni 8 kohtumisega, samas kui soolehäirete puhul kasutatakse sageli pikemat kuuri. Üheainsa kohtumisega kõigi murede lahendamist ei saa professionaalses praktikas lubada.
Kellele hüpnoteraapia ei sobi ja millal pöörduda teise spetsialisti poole?
Psühhootiliste sümptomite, raskete isiksusehäirete või kontrollimata epilepsia korral peab sobivust individuaalselt hindama pädev tervishoiuspetsialist. Ägedate kehaliste sümptomite või psüühikahäirete ägenemisel tuleb esmalt pöörduda eriarsti, psühhiaatri või kliinilise psühholoogi poole. Hüpnoos on toetav lisavõte ning ebastabiilse vaimse seisundi või keerukate kliiniliste sümptomite korral peab sobivust hindama pädev tervishoiuspetsialist.

Teaduslikud meta-analüüsid, ravijuhendid ja erialaviited

*) Hüpnoterapeut ei ole Eestis eraldi riiklikult reguleeritud ega kaitstud tervishoiukutse ning Euroopa Liidus puudub ühtne hüpnoterapeudi kutse regulatsioon; staatus sõltub liikmesriigist. Hüpnoteraapiat ei ole Tervisekassa loetelus eraldi teenuse ega koodina nimetatud; tervishoiuspetsialisti kasutatud hüpnoosi rahastus ja staatus sõltuvad tema põhiteenusest. Evoluna ei soovita ega taga ühtegi konkreetset spetsialisti: Evoluna loob keskkonna, kus saab spetsialisti tausta, väljaõpet ja töömeetodit võrrelda ning teha ise teadliku valiku. Tervisemure korral konsulteeri esmalt oma arstiga ja veendu teenusepakkuja erialases ettevalmistuses.

Vali oma eesmärkidele vastav hüpnoteraapia spetsialist

Tutvu Evoluna spetsialistide profiilidega, võrdle nende väljaõpet ja meetodeid ning leia endale sobiv koostööpartner.